English
Deutsch
Español
Français
Copernicus on Euroopa Liidu vaatlusprogramm, mis aitab mõista, kuidas muutub meie planeet ja tema kliima, millist rolli mängib neis muutustes inimtegevus ja kuidas mõjutab see kõik meie igapäevaelu.
Programmi Copernicus koordineerib ja haldab Euroopa Komisjon. Vaatluste infrastruktuuri arendatakse kosmoses paiknevate komponentide puhul Euroopa Kosmoseagentuuri egiidi all ning kohapealsete komponentide puhul Euroopa Keskkonnaagentuuri ja liikmesriikide egiidi all.
Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S) tegeleb keskkonnaalaste ja ühiskondlike väljakutsetega, mis on seotud inimtekkeliste kliimamuutustega. Eesmärk on võimaldada juurdepääs infole, et jälgida ja ennustada kliimamuutusi, toetades sellega kliimamuutustega kohanemist ja neile leevenduste otsimist. Kasu saadakse kohapealsete ja satelliidipõhiste vaatluste püsivast võrgustikust ning Maa kliimastsenaariumite ja mudelite uuesti analüüsimisest, mis põhineb mitmesugustel kliimaprojektsioonidel.
Kliimamuutuse vaatlustulemusi Euroopast
Võib täheldada, et aasta keskmised temperatuurid on viimase nelja kümnendi jooksul tõusnud Euroopas rohkem kui maailmas tervikuna. Euroopas on keskmised temperatuurid aastate lõikes ka varieeruvamad. Kaks kõige soojemat aastat, 2014 ja 2015, on üle 2 °C soojemad kui kolm kõige külmemat aastat 1980ndatest. 2017. aasta on ERA-Interimi ja ka mitme teise andmestiku põhjal soojuselt 5. aasta, jäädes maha aastatest 2007 ja 2016, samuti aastatest 2014 ja 2015. Uuritud andmestikest kaks paigutasid 2017. aasta siiski kuuendale kohale, õige veidi jahedamaks kui aasta 2008.
Maapinna temperatuuri anomaaliad Euroopas aasta keskmise temperatuurina aastatel 1979–2017 võrrelduna aasta keskmise temperatuuriga aastatel 1981–2010. Allikas: ERA-Interim. Mustad jooned näitavad eri andmekogudest pärit andmete jaotust. Tänusõnad: Copernicuse kliimamuutuste seire teenus/ECMWF.
Euroopa kliima seisund aastal 2017
Keskmine temperatuur Euroopas oli 0,8 °C kõrgem kui keskmine temperatuur aastatel 1981–2010. See oli soojuse poolest viies või kuues aasta sõltuvalt sellest, millist andmekogu kasutada. Aasta keskmine temperatuur Euroopas, samuti temperatuuride maksimumid ja miinimumid olid üle keskmise kogu maismaa osas. Talv oli eriti soe Skandinaavias, sellele järgnenud aastaajad olid tublisti üle keskmise soojemad suuremas osas Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Alla keskmise temperatuure oli kõige silmapaistvamalt talvel Euroopa kaguosas. Ibeeria poolsaarel oli keskmisest soojem kõigil aastaaegadel.
Maapinna temperatuuri anomaaliad 2017. aastal võrrelduna aasta keskmise temperatuuriga perioodil 1981–2010. Allikas: ERA-Interim. Tänusõnad: Copernicuse kliimamuutuste seire teenus/ECMWF.
Lisainfo: link dokumendi „Euroopa kliima seisund aastal 2017” allalaadimiseks (pdf):