Meetodid ja tööriistad
Kolme aasta jooksul on kogutud kõige asjakohasemat infot, et saaks hinnata eri kultuuride haavatavust kliimamuutuste suhtes farmi tasandil. Kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid on analüüsitud kahe selle projekti käigus välja töötatud tööriistaga. Teave ELi eri piirkondade kohta, mida on kogutud ja analüüsitud eesmärgiga mõista paremini kliimamuutustega kohanemisega seotud väljakutseid Euroopa-stsenaariumis, on edastatud poliitikakujundajatele.
Üks selle projekti võtmeelemente on töötamine konkreetse farmi tasandil. Farmi tasandil toimuva hindamise põhieesmärk on suurendada talumeeste teadlikkust oma haavatavusest kliimamuutuste suhtes ning suurendada nende vastupanuvõimet kliimamuutustele. Selleks hinnati konkreetseid farme ja koostati farmidele kohanemisstrateegia.
- samm: luua kohanemisstrateegia farmi tasandil. Selleks koostatakse põhjalik pikaajaline tegevusplaan ja säästlikud kohanemismeetmed vastavalt tõhususe, asendamise ja ümberkujundamise kategooriatele. Seda tehakse koostöös põllumehega vastavalt sellele, kui otstarbekad on kohanemisvõimalused keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkuse mõttes.
Sellise kohanemisstrateegia väljatöötamine suurendab põllumehe teadlikkust tema farmi haavatavusest kliimamuutuste suhtes. Me soovime, et see teadlikkus areneks projekti käigus 1. faasist 4. faasi.
- samm: suurendada põllumeeste teadlikkust nende farmi haavatavusest kliimamuutuste suhtes, 4 faasi.
- 1. faas: haavatavus on teadmata. Kliimamuutus on põllumeeste jaoks sageli hoomamatu. Vaja on näha vaeva, et näidata kliimamuutuste mõjusid ja oodatavaid kliimasuundumusi nende piirkonnas. Põllumehed keskenduvad ilmale, mitte kliimale (lühikese perspektiivi vaade). Tuleb selgitada ilma ja kliima peamisi erinevusi ning tuleb selgitada isegi seda, et kliimamuutused põhinevad teaduslikel tõenditel.
- 2. faas: haavatavus on teada, kuid lahendused teadmata. Agroklimaatiliste näidikute (AKN) kaudu, mis illustreerivad kliimatrende ja farmi haavatavust. Selleks kasutatakse tööriistu, mis võimaldavad hinnata
- kliima tugevusi ja nõrkusi kahel eri skaalal:
- 1) eri põllukultuuride ja põlluharimissüsteemide jaoks agroklimaatiliste tsoonide (AKT) tasandil;
- 2) farmi tasandil, sealhulgas peamiste põllukultuuride ja põlluharimissüsteemide suhtes SWOT-analüüsiga.
- Haavatavus lähitulevikus (LT), umbes aastaks 2030.
- kliima tugevusi ja nõrkusi kahel eri skaalal:
- 3. faas: haavatavus ja lahendused on teada, kuid nende tõhusus on veel teadmata. Koostada põhjalik tegevusplaan katsefarmidele, et saavutada teostatav kohanemine kliimamuutustega. Tegevusplaanid töötatakse välja koos põllumeestega.
- 4. faas: haavatavus ja lahendused on teada ning nende tõhusust on hinnatud (positiivsed ja negatiivsed küljed on teada).
TÖÖRIISTAD
Otsustusprotsessi hõlbustamiseks on loodud kaks tööriista. Nende tööriistade eesmärk on hinnata haavatavust kliimamuutuste suhtes farmi tasandil. Nende tööriistadega teisendatakse klimaatilised sündmused agronoomiliseks mõjuks kindlatele põllukultuuridele või tegevustele (kasumlikkus, põllukahjurid jne). Seda kasutatakse, et soovitada asjakohaseid kohanemismeetmeid neljas peamises ELi kliimariskide piirkonnas.
- Agroklimaatilise tsoneerimise tööriist
Selle tööriista abil hinnatakse põllukultuuride haavatavust kliimamuutuste suhtes agroklimaatiliste tsoonide tasandil. Selline analüüs annab raamistiku teisele sammule, analüüsile farmi tasandil. Hindamisel pannakse kliimaandmed kokku saagikuse piirkondlike andmetega. See võimaldab kindlaks määrata lähimineviku tugevate kliimamõjutustega aastaid, peamisi kliimasündmusi jms. Varem on mitme põllukultuuri (ID-kaardi kultuurid) kohta tehtud uuringuid, millega määratakse kindlaks põllukultuuri põhiomadused, samuti peamised kasvuetapid ja kalender. Neist uuringutest saadakse peamised agroklimaatilised näidikud selle tööriista jaoks. Sellesse tööriista kaasatud teave on järgmine:
- kliimaandmed lähimineviku (viimase 30 aasta) kohta. Kliimaandmete allikas on andmeportaal Agri4Cast. See portaal kogub rasterdatud agrometeoroloogilisi andmeid. Ilmajaamade meteoroloogilised parameetrid on interpoleeritud 25×25 km ruudustikule. Andmed on alates 1975. aastast kuni viimase täieliku kalendriaastani, hõlmates ELi liikmesriike. Kogutud muutujad on järgmised:
-
-
- maksimaalne, minimaalne ja keskmine õhutemperatuur (ºC);
- suhteline õhuniiskus kell 06.00, 09.00, 12.00, 15.00 ja 18.00;
- päeva keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel (m/s);
- päeva keskmine aururõhk (hPa);
- sademete koguhulk (mm/päev);
- võimalik aurustumine põllukultuuridelt (ET0, mm/päev);
- päikesekiirguse globaalne koguhulk (KJ/m2/päev);
-
- lumikatte paksus (cm/päev);
-
- kliimaandmed lähituleviku (järgmise 30 aasta) projektsioonideks. Portaali Agri4Cast andmeid kasutatakse selsamal 25×25 km ruudustikul. Andmed pärinevad IPCC 4. raporti SRES-mudelite stsenaariumist A1B. Ja kasutatud teaduslikud mudelid on: RCM GCMs: DMI-HIRHAM5-ECHAM5, ETHZ-CLMHadCM3Q0, METO-HC-HadRM3Q0-HadCM3Q0. Samade muutujate jaoks, mida kasutati lähimineviku kohta, laaditakse mudelipõhised andmed ka lähimineviku ja tuleviku projektsioonidesse.
- Saagikuse koondnäitajad, keskmised näitajad ning varieerumine viimase 15 aasta jooksul. Selline andmestik koostatakse regionaalse tasandi jaoks (statistiline) ja farmi tasandi jaoks (kui farmi kohta statistilised andmed puuduvad, kasutatakse regionaalset statistikat).
Kuidas AKT-tööriist töötab?
- Esimene samm AKT-tööriista kasutamisel on analüüsida kliimaandmeid. Tööriist võimaldab saada ülevaate mitme kliimaparameetri esinemisest ja statistilistest andmestikest ning hinnata kliimasündmuste mõju põllukultuuride saagikusele.
- Teine samm AKT-tööriista kasutamisel on analüüsida põllukultuuride saagikust regionaalsel tasandil:
- viimase 15 aasta saakide koond.
- Tööriist analüüsib keskmisi saake ja varieerumisi: esinemist (ebasoodsate kliimasündmustega aastate esinemissagedus, %); ja ebasoodsate kliimasündmuste mõju parimatele saakidele (%).
Selline info on väga oluline, et hinnata põllukultuuride haavatavust farmi tasandil.
- Kolmas samm AKT-tööriista kasutamisel on agroklimaatiliste näidikute (AKN) väljaarvutamine: kõige olulisemad agroklimaatilised näidikud, mis selgitavad madalat saagikust regionaalsel tasandil. Tööriist teeb automaatse arvutuse üle vähemalt 67 AKNi lähimineviku ja lähituleviku kohta. Näiteks niisuguste päevade arv aastas, mil maikuu temperatuurimaksimum oli üle 30 ºC. See on oluline näitaja teraviljade puhul. Seejärel on võimalik defineerida võtmetähtsusega kliimasündmused, lävendid ja nende esinemise võtmeperioodid.
- Farmi haavatavuse tööriist
- Intervjuu põllumehega, et saada farmi kirjeldus koos infoga viimase saagiaasta kohta, mis sisaldab majanduslikku, klimaatilist ja agronoomilist infot (tavapärased külvikorrad, kariloomade pidamine). Kõik andmed on farmi tasandi kohta ja kõigi peamiste põllukultuuride või tegevuste kohta.
- Agronoomilise haavatavuse skoor saadakse, arvutades välja mõju peamiste põllukultuuride kohta (AKT-tööriist + kogemus) ning arvutades välja haavatavuse, mida täiendatakse lähituleviku projektsioonidest.
- Loomade haavatavuse skoori aluseks on söödasüsteem, toidutaimede vastupanuvõime ning loomade heaolu kuumalainete ajal. Loomade haavatavuse skoori puhul arvutatakse välja haavatavus, mida täiendatakse lähituleviku projektsioonidest.
TÖÖRIISTA OLULISED PUNKTID