Sel kuul käisid meil taas külas magistritaseme üliõpilased Wageningeni ülikoolist, kes osalesid akadeemiliste konsultantide koolitusprogrammis. FNG juhtimisel (uurimisfookuse väljapakkumine ja tulemuste üle järelevalve teostamine) on läbi viidud kaks juhtumiuuringut kahes projekti LIFE AgriAdapt piloottalus, millest üks tegeleb viinamarja- ja teine tsitruseliste kasvatusega.

Viinamarjakasvatusega tegelevat talu külastati juba teist aastat. Möödunud aastal aitas üks tudengite grupp meil läbi viia lihtsat küsitlust, mis aga muutis murelikuks Los Frailesi talu omanikud: „Lähtudes LIFE AgriAdapti hinnangutest lähituleviku projektsioonide kohta ja viinamarjakasvatuste jaoks tuvastatud ACI-dest, leidke, kuidas hakkavad muutuma muld ja selle eri koostisosad.” Üliõpilased jõudsid järeldusele, et kolme eri tüüpi mullad arenevad eri suundades, aga nad hoiatasid veel ühe olulise aspekti eest. Peamiseks probleemiks võib kujuneda erosioon ja sellest tingitud mullaviljakuse ja orgaanilise aine kadu, mis võib toimuda nii tasapisi kui ka äärmuslike meteoroloogiliste tingimuste korral väga kiiresti. Seetõttu keskendus uus tudengite grupp 2019. aastal oma uurimistöös erosiooniga seotud ohtude kaardistamisele ja talu tasandil võimalike lahenduste väljapakkumisele. Nad mõõtsid talus mulla parameetreid 20 punktis, lõid mitmeid ArcGisi kihte ja moodustasid RUSLE mudelit kasutades riskifaktorite kaardi, mille abil tuvastada piirkonnad, kus tuleb midagi ette võtta.

Apelsinide puhul keskendusid tudengid oma uurimistöös pinnase katmise kasutegurile kliimamuutusega kohanemisel. Selleks otsisid nad taludest katmiste ja mitmesuguste muude meetodite kohta esindusliku valimi. Näiteks olid seal eri niisutusviise (tilgutamine ja pinnalt kastmine) kasutavad talud, katete erinevad päritolud (külvatud, metsik), erinevad hooldusviisid (niitmine, kündmine, karjatamine) jne. Iga juhtumi puhul valiti analüüsiks ka naabrusest üks võrdluslapp, kus kate puudus. Kõikidel lappidel analüüsiti mitmesuguseid parameetreid (orgaanilise aine sisaldus, niiskus, liigiline mitmekesisus, veesidumisvõime, temperatuur jne), mille tulemusena selgus, et sõltumata mullakatte tüübist ja selle hooldamisest on mulla kaetus üks kohanemiseks sobilik meede, mis pakub palju rohkem huvi kui mullapinna paljaks jätmine. Lisaks esitati projekti tulemused atraktiivses formaadis põllumeestele, kes saavad neid oma kogukonnas kasutada.