English
Deutsch
Español
Français
23. märts, 2018. LIFE-programmi projektide esindajad kohtusid 13.-14. märtsil Madridis, et arutada temperatuuritõusu mõju Vahemere piirkonna põllumajandusele ja metsandusele. Platvormi kahepäevane kohtumine tõi kokku oskusteabe LIFE-programmi projektidest, Euroopa poliitikate kujundajad, kohaliku võimu esindajad ning põllumajandus- ja metsandussektori huvirühmad, et tegeleda kliimamuutuste mõju probleemidega selles teadaolevalt väga haavatavas piirkonnas.
Üritus, mille korraldasid Hispaania MTÜ Fundación Global Nature ning mida toetas Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate rakendusamet (EASME) ja Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraat, valis välja lahendused, mis peaksid aitama talunikel ja metameestel Lõuna-Euroopa muutuva kliimaga kohaneda.
Kliimamuutused, äärmuslikest ilmaoludest metsatulekahjudeni, on viimastel aastatel Vahemere piirkonda tabanud rängalt. Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli viimase raporti kohaselt on see piirkond globaalsete kliimamuutuste mõju suhtes üks haavatavamaid terves maailmas.
See on halb uudis piirkonna talunikele ja metsadele, sest need sõltuvad toidu ja puidu tootmise osas stabiilsetest ilmastikutingimustest. Kliimast põhjustatud põuad, metsatulekahjud, merevee taseme tõus, sooldumise suurenemine ja pealetungivad kahjurid on nüüd ähvardamas Vahemere piirkonna kogukondade ressursse ja toidulauda.
Madridis toimunud kohtumine tegi inventuuri olukorrast ning visandas tee, mida mööda edasi liikuda. Tähelepanuväärne on, et Thaïs Leray Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadist selgitas, miks on ilmtingimata vaja vähendada kasvuhoonegaaside emissioone, et hoida ära raskesti juhitavad mõjud tulevikus, ja samal ajal ka kohaneda kliimamuutustega, et hallata vältimatuid mõjusid.
Kohapealsed lahendused
Tema sõnumi võttis hästi vastu kuulajaskond, kes tegeleb kliimaga kohanemise meetmete rakendamisega oma igapäevatöös. Lisaks LIFE-programmi keskkonnakaitse-alasele panusele tuletas EASME projektide vanemnõunik Joelle Noirfalisse finantsmeetmest abisaajatele meelde seda, millist rolli nemad on mänginud, kasutades näitena EL-i toetusi inimeste endi algatustele. „Te olete võtmetähtsusega väljakutsete ülesleidmisel,” ütles ta.
Teadlased ja looduskaitsjad tutvustasid ka satelliidiandmete baase, modelleerimiseks kasutatavaid tööriistu ja teisi kõrgtehnoloogilisi vahendeid, mis võivad aidata talunikel ja metsade haldajatel kohapeal jälgida ilmastikutingimusi ja kliimatrende. Kopernikuse programmi kliimamuutuste-alaste teenuste juhataja asetäitja Dick Dee rääkis sellest, kuidas saab Euroopa Liidu Maa-monitooringu programm aidata talunikel ja metsade haldajatel kliimamuutuste tagajärgedega paremini kohaneda ning leida lahendusi osade tagajärgede puhul.
“Põlluharimine ja metsandus on unikaalsed selle poolest, et mõlemad valdkonnad sõltuvad kliimatingimustest ja võivad aidata neid tingimusi stabiliseerida,” ütles Nicola Di Virgilio Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadist. Silmapaistvaid näiteid leidis ta nende projektide seast, mida lille juhtimisega tegelevad publiku seas viibinud osalejad.
Projekt LIFE Enerbioscrub, kelle töödega said platvormi kohtumisel osalenud kohapeal tutvuda 14. märtsil, aitab vähendada metsatulekahjude ohtu Hispaania sellega, et metsadest eemaldatakse kergesti süttivad põõsad, millest valmistatakse turustatavaid kütuseid.
LIFE AGRI ADAPT katsetab viise, kuidas turvata 120 talu üle terve Euroopa, et paraneks EL-i põllukultuuride ja kariloomade vastupidavus kliima muutuste ees. Saadud tulemused võivad integreerida kliimaga kohanemist EL-i juba olemas olevasse seadustikku ja raha eraldamise reeglitesse, samuti suurendada põllumajandusringkondade teadlikkust sellise tegevuse olulisuse suhtes.
Need on kõigest kaks näidet selle kohta, kuidas EL aitab oma põllumajandus- ja metsandussektoril kliimamuutustega toime tulla. Platvormi kohtumine andis kümnete LIFE-projektide esindajatele võimaluse arutada parimaid praktikaid ning jagada oma mõtteid poliitikate kujundajate, valitsusagentuuride, talunike ja metsaga tegelejate ühenduste ning tööstusega.
Töörühmad
Üritusel kohtusid delegaadid töörühmades, mis tegelesid konkreetsemalt Vahemere piirkonna talude ja metsade vastupanuvõime suurendamisega kliimamuutuste ees, kohanemispoliitikate rakendamise ja huvirühmade kaasamisega.
Talude ja metsade eksperdid hoiatasid metsatulekahjude, veestressi, mulla soolsuse suurenemise, tuultest põhjustatud erosiooni ning Vahemere piirkonnas levima hakkavate uute kahjurite ja haigustest tingitud ohtude kasvamise eest. Need arengud on juba muutmas metsade ökosüsteeme haavatavamateks ja vähendamas nende ökosüsteemide tootlikkust. Takistamatult arenedes võivad need hakata ohustama piirkonna majandustoodangut ja lõpptulemusena avaldada mõju ka toidujulgeolekule.
Töörühmades osalenud andsid teada, et mõned talunikud ja metsade haldajad on juba reageerimas kliimamuutustele põllukultuuride ja istutatavate puude mitmekesisuse suurendamisega. Monokultuuride asendamine suurema liigilise mitmekesisusega aitab suurendada bioloogilist mitmekesisust ning pakkuda suuremat kindlust temperatuuride tõusu ja veenappuse korral. Talude ja metsade üldisem muutmine parema tervise juures olevaks ökosüsteemiks suurendab nende vastupanuvõimet väliste muutuste suhtes.
Talud saavad kliimamuutuste sümptomitega toime tulla ka kasutades viljavahetust, hoides muldadel peal püsivat taimkatet ja kohandades oma saagikoristuskalendrit. Samamoodi saavad ka mõnede metsade haldajad muuta metsalangetamise ja teiste metsatööde aegu, et nii oma metsi paremini uute kliimaoludega kohandada.
Tehnoloogilised lahendused ulatuvad ülimalt efektiivsetest niisutussüsteemidest taludes otsuste langetamist toetava andmepõhise tarkvara ja varase eelhoiatusega ilmateadeteni, mis pakuvad võimalust saada neist kasu. Põldude eksperdid hoiatavad, et hädasti oleks vaja pikemaajalist monitooringut, kasvõi ainult selleks, et edastada uudsete lahenduste väärtusi neile valdavalt traditsioonilistele kogukondadele, kes on täna põllumajanduses ja metsanduses tegevad.
Inimfaktor
Üks töörühm keskendus lähemalt selle sihtauditooriumiga seotud sotsiaalsetele keerukustele, tuues välja, et kuigi talunike ja metsade haldajate seisukohad kliimamuutuste küsimuses on viimaste aastatega üldiselt muutunud paremuse suunas, siis isiksus, vanus, töö kirjeldus ja sektor, milles tegutsetakse, joonistavad endiselt välja selge erinevuse selles, kuidas maakasutajad väljakutsele reageerivad.
Osalejad määrasid kindlaks väljakutsed selles, kuidas jõuda endassetõmbunud kogukondadeni, ja hoiatasid suure lõhe eest agronoomia-alase uurimistöö ning kohtadel toimuva vahel. Selleks, et teaduse ja tehnoloogia uuemad edusammud aitaksid taludel ja metsadel kliimamuutustega kohaneda, tuleb need tulemused esmalt tõlkida konkreetsete probleemide kasutajasõbralikeks lahendusteks.
Madridis toetasid põllueksperdid pigem olemasolevate tööriistade kohandamist kui uute väljatöötamist, sest ülevalt alla suunatud sekkumised on selles sektoris juba tekitanud teatavat uuenduste-väsimust. „Veel üks veebiplatvorm. Milleks?” võttis üks osaleja selle kokku.
Kohalikud ühendused ja koolitusprogrammid kujutavad endast tõhusamat teed säästlike lahenduste levitamisel uuendusmeelsete talunike ja metsade haldajate seas. Niiviisi saavad kohalikud tegutseda eesliinil ja pakkuda oma kogukondadele käegakatsutavaid näiteid paremini, kui seda saaksid teha kogukonnavälised eksperdid.
Avaliku sektori tugi
Valdkond, kus kohalikud omavalitsused saaksid talunike ja metsade haldajatega parema kontakti saavutada, on mõistlikud poliitikad. Üks töörühm jõudis järeldusele, et näiteks EL-i poliitika kliimamuutustega kohanemiseks toob kasu tänu selgele fookusele, mis tuleneb EL-i kasvuhoonegaaside vähendamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse ja kalavarude kaitsmiseks seatud mõõdetavatest sihtidest.
EL-i poliitikatega välja tulemine võiks ka olla sujuvam ning pakkuda rohkem paindlikkust kohalike vajadustega arvestamiseks. Nii ilmastikutingimused, geograafia kui ka kogukonna traditsioonid mõjutavad seda, kui valmis (või isegi suutelised) on talunikud ja metsade haldajad kliimamuutuste suhtes vastupidavuse suurendamise soovitusi järgima.
Viimane tähelepanek tuleb hästi sihitud finantsinitsiatiivide kohta läbiproovitud ja -katsetatud lahenduste laiemalt kasutusele võtmiseks. Platvormikohtumise delegaadid tõid paljulubava esimese sammuna välja kindlustuste ja mahemärgiste nutikad subsiidiumid (smart subsidies) kliimamuutuste suhtes vastupidavust parandavatele kaupadele. Samuti lootsid nad, et kliimamuutustega kohanemise meetmed hõivavad tasapisi oma koha ka selle sektori suuremates poliitikates, näiteks ühtses põllumajanduspoliitikas.
Lisainfot platvormi kohtumise kohta leiab programmist, kontseptsioonist, taustadokumentidest, ettekannete slaididest ja projekti LIFE AgriAdapt võrguleheküljelt. Oodake ära ka töörühmade lõppraportid, mis ilmuvad veebi järgnevate nädalate jooksul.