Koosolek põllumeestega projektitulemuste esitlemiseks ja infovahetuseks taimekasvatuse valdkonnas.

Põllumajandustootjate koosolekul 18. juunil esitleti kliimamuutuste haavatavuse analüüside tulemusi Hispaania kuue taimekasvatuse piloottalu kohta, milles tegeletakse teravilja-, kaunvilja- ja õlikultuuride kasvatusega.

Nende hindamisaruannete alusel järgi esitati tootjatele valikuks võimalikke kohanemismeetmeid, mida saaks rakendada lähikuudel. Päeva jooksul peeti rikastavaid debatte mitmete talunikega võimalikest meetmetest ja lahendustest, mis aitaks tõsta ettevõtte kohanemissuutlikkust.

Välja toodi olulisemad järeldused, et teravili on kliimamuutustele väga haavatav. Seda mitte ainult väheneva veevaru vaid ka eeldatavalt kasvavate temperatuuride tõttu lähitulevikus. Tähtsamad teravilja agroklimaatilised indikaatorid on kuumalained aprilli lõpul ja mai alul ehk üle kahe päeva kestvad perioodid maksimumtemperatuuridega üle 30º C, mis põhjustavad täitumisfaasis olevate terade närtsimist ja sellega vähendavad saagikust oluliselt. Õlikultuurid, nt päevalill on küll põuaperioodidega enam kohastunud, kuid neidki mõjutab temperatuuride tõus oluliselt. Kuumastress vähendab nende saagikust, mõjudes nende seemnetele õitsemise, viljumise ja küpsemise faasis. Teisest küljest, ehkki päevalill on veepuuduse suhtes üsna resistentne, kuna suudab hoida õhulõhed ka kuivades tingimustes pikka aega avatud, vajab ta normaalseks saagiks aprilli ja augusti vahel suuremat sajuhulka. Seega on päevalill kliimamuutuste suhtes samuti väga tundlik kultuur, ehkki võrreldes teraviljaga vähem haavatav. Kliimamuutuste peamine mõju söödakultuuridele seisneb maikuises kuumastressis, aga samuti võivad neid kahjustada tugevad vihmad kevadel või külvijärgselt, novembris. Teiste kultuuridega võrreldes on söödakultuurid kliimamuutuste suhtes enam vastupidavad.

Arutelus kohanemismeetmete üle toodi välja vajadus võidelda põuastressiga parandades mulla struktuuri ja suurendades orgaanilise aine sisaldust. Selleks pakuti välja võimalikud meetmed:  mullaharimismeetodi põhjendatud valik, et hoiduda künnist ja sellega vältida mullakooriku teket; kaaluda võimalusi rakendada tehnoloogiaid, mis soodustavad mulla veevaru säilitamist ja vältida mullapinna jätmist kultuuridega katmata. Samuti pakuti välja viia sisse elemente, mis suurendavad orgaanilise aine ja elusorganismide sisaldust mullas, näiteks: kesad, pinnakatted, liblikõielised kultuurid, väetamine orgaanilise väetisega. Lühidalt seisneb võtmeküsimus süsteemi komplekssuse suurendamises: viljavahelduse ja kultuuride mitmekesistamises. Enamus tootjaid ja eriti mahetootjad tundsid suurt huvi ka selliste meetmete vastu, nagu hekkide ja põõsaste istutamine põlluservadele, et kaitsta kultuure ebasoodsate ilmastikunähtuste nagu tuule või külma eest. Lisaks tuleb tegeleda kliimale vastupidavamate kultuuride sortide otsimisega ja kasvatada varaseid sorte ning mõõdukat jahedust vajavaid talisorte, mis lühendavad küpsemisfaasi, et ennetada kõlujate terade moodustumist maikuiste varaste kuumalainete tagajärjel. Looma- ja taimekasvatusettevõtete vaheliste suhete tugevnemise soodustamine on veel üks väljapakutavatest meetmetest. Ja veel ühe sama tähtsa meetodina pakuti ettevõttes välja vahetada tootmismudel, et rakendades agroökoloogilisi põhimõtteid jätkates põllumajandustootmist viisil, mis oleks kliimamuutuseks paremini ettevalmistunud.