Lähteolukorra aruanne

Selle projekti esimene samm on selgitada välja praegune olukord agroklimaatilisest vaatenurgast. Atmosfääri CO₂-taseme tõus, temperatuuride tõus, muutused sadememustrites aasta ja aastaaegade lõikes ning äärmuslike ilmastikunähtuste esinemissagedus – kõik need kliimaaspektid mõjutavad ELi toidutootmise ettevalmistamist, kvaliteeti ja stabiilsust.

Kliimamuutuse mõjusid põllumajandussektorile on viimastel aastatel hinnatud nii Euroopas tervikuna kui ka regionaalselt. Seetõttu on võimalik kindlaks teha peamised ja olulisimad kliimamuutuste tagajärjed põllumajandusele ja loomakasvatusele.

Selleks et lihtsustada kliimamuutuste mõjule lähenemist, valiti taimede puhul välja neli põhilist ilmastikusündmust, mis otseselt või kaudselt mõjutavad peamiste (ühe- ja mitmeaastaste) põllukultuuride saagikust:

Veepuudus (kasvuperioodil)
Liigvesi
Kõrge temperatuur
Madal temperatuur

Nende nelja põhilise ilmastikusündmuse pikaajalistest muutustest eraldi vaadati äärmuslike ilmastikusündmuste (rahe, hilised öökülmad, tormid jm) esinemissagedust. NB! CO₂kontsentratsiooni kasvu loetakse kõikjal maailmas võrdseks. See pole nähtus, mida saaks kirjeldada kohalikuna (nagu ka päikesekiirgust).

Haavatavus kliimamuutuste tingimuses varieerub Euroopas piirkonniti. See sõltub ebasoodsa kliimasurve esinemisest ja suutlikkusest leida kohanemist võimaldavaid lahendusi. Sel põhjusel võivad kliimamuutused veelgi suurendada põllumajanduslikke mõjusid Euroopa eri maapiirkondades. Mitu uurimust Euroopas on juba tuvastanud mitmesuguseid mõjusid eri põllumajandussüsteemidele (haritav maa, kariloomad, püsikultuurid), tuues välja ohud ja võimalused põllumajanduse ja loomakasvatuse jaoks iga ELi kliimariski piirkonna kohta. Kogu sellekohane info on koondatud neisse nelja lähteolukorra aruandesse, mis esindavad ELi nelja peamist riskipiirkonda. Need aruanded on koostatud koostöös piirkondlike ekspertidega, tagamaks, et arvestatud on ka piirkondliku tasandi eriprobleemidega.

LÄHTEOLUKORRA ARUANNE

Säästlike kohanemismeetmete esialgne kataloog

Iga põllumajandussüsteemi jaoks (haritav maa, kariloomad, püsikultuurid) on olemas kasutatavad säästlikud kohanemismeetmed. Kuid tehnilistel, majanduslikel või muudel põhjustel võib nende meetmete tõhusus olla erinev, sõltudes piirkonnast. Seetõttu on koostatud Euroopa tasandil kättesaadav kirjanduse ülevaade kohanemismeetmetest. Need meetmed on kogutud kataloogidesse, mida kasutatakse selles projektis katsefarmide kohanemise tegevusplaanide koostamisel.

Kohanemismeetmete klassifitseerimiseks on kasutatud selliseid kategooriaid nagu mulla kaitsmine, veekasutuse ja niisutuse tõhusus, ökoloogilise taristu ja geneetilise mitmekesisuse parandamine. Pealegi tsiteeritakse neid kategooriaid sageli ELi 28 liikmesriigi riiklikes kohanemiskavades. Tagamaks kooskõla teiste üleeuroopaliste ja riiklike poliitikatega, vaadeldakse iga meetme kvalitatiivset mõju.

Hiljem klassifitseeritakse meetmed kolme kategooria alusel, kasutades TAÜ-mudelit (tõhusus, asendamine ja ümberkujundamine) (Hill et McRae, 1995).

Sellise klassifitseerimise tulemusena loodi kohanemismeetmete kataloog iga ELi kliimariski piirkonna ja põllumajandussüsteemi jaoks.